Щвейцария /Скан./ (41381)

Посмотреть архив целиком

Rootsi


GEOGRAAFILINE ASEND


Rootsi Kuningriik asub Põhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaarel, Balti mere ääres. Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit. Pealinn - Stockholm. Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Öland. Mandril Rootsi naabrid on Norra ja Soome, aga kaugel pole ka Taani, Saksamaa ja Balti riigid - nad asuvad üle Balti mere.


LOODUSLIKUD TINGIMUSED


Rootsi kesk- ja lõunaosa on killustatud tuhandete järvedega ja jõgedega ning lääneosas on pikk mäeahelik. Jõgede ja järvede pindala moodustab 9% ja mägede pindala 16% kogu pindalast. Kuna Rootsi on hästi "venitatud" põhjast lõuna, siis on ka kliima erinevates osades väga erinev. Põhjas on kogu aeg lumi, lõunas aga kliima on suhteliselt mõõdukas. Selle kliima põhimõjutajad on Põhja Atlandi voolus ning domineerivad läänetuuled, mis puhuvad suhteliselt soojast Atlandi ookeanist. Põhjas on märkavalt külmem kui lõunaosas, kuna seal on palju mäestikke ning soe mereõhk lihtsalt ei ulata sinna.

Keskmine õhutemperatuur veebruaris on natuke alla 0 C ning juulis 16 C. Suvel päev muutub pikemaks, öö lühemaks ja talvel vastupidi.

Keskmine sade on 535 millimeetrit aastas. Kõige rohkem sademeid on augustis edela osas.

Rootsi hoolitseb väga oma keskkonnast ja kavatseb sulgeda kõik oma aatomelektrijaamad aastaks 2010, kuigi just nemad annavad praegu rohkema osa elektrienergiast.

Naturaalsetest resurssidest võib nimetada tsinki, uraani, rauamaaki,


RAHVASTIK


Rootsi rahvaarv on 8,9 milljonit inimest ja tihedus on umbes 20 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Kuna põhjaosa on põhiliselt mägine ja suuremad linnad asuvad lõunas, siis ka rahvas paikneb peamiselt lõunaosas. Suurem linn on Stockholm - 700 tuhat elanikke. Keskmine meeste eluiga on 75 ning naiste - 81 aastat. Kohaliku rahva arv on umbes 83%. Rahvajuurdekasv on 0,5-0,6%. Kirjaoskamatuid on alla 1%. Välismaalastest on kõige rohkem soomlasi ( 2,3% ). Üle 65 aastaseid on 17,5%, üle 80 aastaseid 4,7% üldrahvaarvust.

Rootslaste õppimiskulud on maailma kõige kõrgemate seas. Samas on ka palju riigitoetusi hariduse saamiseks. Gümnaasiumi astuvad rohkem kui 90% õpilastest. Samuti riik hoolitseb ka kodanike tervisest. Ka siin saavad inimesed suured riigitoetused. Sellepärast suremus ongi üks madalamaid maailmas: kuus surnut tuhande sündinute kohta.


MAJANDUS


Majandusarengu järgi kuulub Rootsi Esimesse Maailma (e. Põhja Riikide hulka). Rootsi majandus on kõige suurem Skandinaavia riikides. 1994.

aastal näis riigieelarve järgmiselt:

SISSETULEK47.9 miljardit USA dollarit

VÄLJAMINEK70.9 miljardit USA dollarit


RKP ühe elaniku kohta on üks suuremaid maailmas: 22 000 USD.

RKP harude järgi võib näha diagrammil 1.

Sellest samast diagrammist võib näha, et teenindusharud hõivavad umbes kaks kolmandikku kogu RKP-st.


Keskmine kuupalk on 1100 USD ning tulumaks on sõltuvalt kuupalgast

31-46%.


KULUTUSED PEREKONNA EELARVES (keskmised, %-des kuupalgast)


Elamu, k.a elektrienergia ja kütus

32 %

Toitlustamine, k.a kodust väljas

17 %

Transport

15 %

Meelelahutused

9 %

Riietus ja jalatsid

6 %

Mööbel ja kodutehnika

6 %

Alkohoolsed joogid ja tubakas

5 %

Hoolitsemine laste ja vanurite eest, ravimine

3 %

Muu

7 %


Töötute arv on meeste hulgas 7,7% ja naiste hulgas 7%.


Põhilised tööstusharud on mootorsõidukite tootmine ( Rootsis on sõiduautosid 3 619 000 tk. Ja see on kuueteistkümnes näitaja maailmas), mets ja puidutooted, täppismehaanikatooted (elektroonika, kuullaagrid jt), ümbertöödeldud toiduained.

Kõikide metallide ammutamine toimub Rootsi põhjaosas, mägedes, ülejäänute harudega tegeldatakse lõuna- ja edelaosas, kuna kõik linnad (k.a ka tööstuslinnad) asuvad just seal.

Põllumajanduses on domineeriv loomade kasvatamine koos piimatootmisega - need toovad 37% kogu põllumajanduse tuludest. Põllumajandusega tegeldatakse põhiliselt kagu osas, kuna seal on madalik, mis võimaldab sellega tegeleda.


VÄLISMAJANDUSLIKUD SIDEMED


1995. aastal astus Rootsi Euroopa Liitu (EL) ja sellepärast praegused põhilised äripartnerid on EL liikmed.

Eksportimispõhiliigid on: masinatooted, mootorsõidukid, paberitooted, mets ja puidutooted, tooted rauast ja terasest, kemikaalid, nafta ning naftatooted.

Ekspordi partnerid on EL riigid, eriti Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Prantsusmaa, Soome ning mõned teised riigid nagu USA ja Norra.

Importeerimise põhiartiklid on: masinaehitustooted, nafta ning naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, riietusesemed ning toiduained.

Impordi partnerid on põhiliselt samad mis ka ekspordi omad.

3




Случайные файлы

Файл
1898.rtf
Razvitie.doc
71650.rtf
25975.doc
141172.rtf




Чтобы не видеть здесь видео-рекламу достаточно стать зарегистрированным пользователем.
Чтобы не видеть никакую рекламу на сайте, нужно стать VIP-пользователем.
Это можно сделать совершенно бесплатно. Читайте подробности тут.